 |
Geodeesia professor Robert Johannes Livländer 100
(rektor 1941-1944)
Mäetööde professor Arthur Alexander Linari-Linholm 100
Geodeesia dotsent Herbert Muischneek 100
Geodeesia professor Robert Johannes Livländer 100
rektor 1941-1944
Robert Johannes Livländer sündis 2. veebruaril 1903.a. Tallinnas
töölisperekonnas.
Haridustee
| 1921 |
lõpetas Tallinna 1. Reaalkooli |
| 1925 |
lõpetas Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna |
| 1928 - 29 |
TÜ stipendiaat Potsdami Geodeesiainstituudis |
Teenistuskäik
| 1922 - 35
|
Tartu Tähetorni abijõud, assistent ja astronoom-observaator |
| 1934 - 36 |
Tartu Ülikooli tehnikateaduskonna geodeesia dotsent |
| 1936 - 44 |
Tallinna Tehnikaülikooli geodeesiaprofessor,
ehitus-mehaanikateaduskonna prodekaan 1938-40,
keemia-mäeteaduskonna dekaan 1941,
rektor 1941 – 44.
|
|
Teaduskraad ja -kutse
| · mag-astr. 1926 |
| · dr.phil.nat. 1932 |
| · dotsent 1935 |
| · professor 1936 |
Tunnustused
|
Riiklik autasu: Kotkaristi III klassi teenetemärk 1938 |
Astronoom ja geodeet Robert Livländer
võttis osa Vabadussõjast soomusrongil nr. 2,
viis läbi geograafilisi pikkusmõõtmisi Tartus ja Pulkovos,
1929. aastast korraldas EV Sõjavägede Staabi topohüdrograafia osakonna ülesandel
Eesti triangulatsioonipunktidel geograafiliste koordinaatide mõõtmisi,
tegi olulisi töid ka Läänemeremaade geodeetilise põhivõrgu koostamisel,
saavutas rahvusvahelise tunnustuse koostöös Ernst Öpikuga tähtede
ultraviolettkiirguse kalorimeetria alal,
oli Eesti Geodeetide Ühingu ja
Loodusvarade Instituudi liige,
oli Eesti Entsüklopeedia täheteaduse osakonna toimetaja,
oli ÜS "Raimla" liige.
R. J. Livländer hukkus koos perekonnaga 6.oktoobril 1944.a. sõjapõgenikuna
Saksa aurikul "Nordstern".
Mäetööde professor Arthur Alexander Linari-Linholm 100
Arthur Alexander Linari-Linholm sündis 12. jaanuaril 1903. a. Tallinnas
Haridustee
| 1921 |
lõpetas J. Westholmi gümnaasiumi |
| 1928 |
lõpetas Freibergi Mäeakadeemia diplomeeritud mäeinsenerina |
Teenistuskäik
| 1921 - 22 |
töötas kaevandustöölisena Saksamaal |
| 1928 - 33 |
töötas Lõuna-Aafrikas Witwaterslandi kullakaevandustes,
1931-32 ka lektorina kohalikus tehnikakolledžis
|
| 1933 - 38 |
laiendas isa pleki- ja litograafiatööstust Tallinnas, avas oma tuubitööstuse;
osales geoloogilistel uurimistel Jõhvi magnetilise anomaalia piirkonnas ja
Petserimaal ookrilademete uurimisel ja kasutuselevõtul
|
| 1936 a.-st |
Eesti Fosforiiditööstuse tehniline nõuandja |
| 1938 - 44 |
Tallinna Tehnikaülikoolis mäetööde adjunktprofessor ja erakorraline
professor 1942; mäetööde labori juhataja 1939-44
|
| 1944 - 46 |
põgenes perekonnaga Rootsi; töötas Kuningliku Tehnikaülikooli
mineraalide rikastamise laboris
|
|
| 1947 - 64 |
töötas Johannesburgis (LAV) kaevandusühingu De Beers Consolidated
Mines teemandiuurimislaboris, alates 1960 asedirektor
|
| 1950 | leiutas väike- ja peenteemantide separatsiooni elektrostaatilise menetluse |
| 1952 |
avastas pooljuhi omadustega teemanditüübi |
| 1962 |
leiutas heade kivipuurteemantide (hardcore-teemant) saamiseks uue
menetluse
|
| 1964 - 70 |
De Beers-i firma tehniline direktor Euroopas |
| 1970 |
jäi pensionile, tegeles tehnikakirjanduse tõlkimisega inglise, saksa, rootsi,
vene keelest
|
Teaduskraad ja -kutse
| · dr. ing. 1957 Clausthali Mäeakadeemia
|
| · erakorraline professor 1942
|
Tunnustused
|
Vabadussõja medal |
|
Kaitseliidu teenetemärk |
Arthur Alexander Linari-Linholm
võttis osa Vabadussõjast Tallinna kooliõpilaste pataljonis 1918-1919, astus Kaitseliitu
oli Eesti Rahvuskogu I koja liige,
EIÜ ja Insenerikoja liige,
Eesti Geoloogilise Komitee liige a-st 1937,
Riigi Põlevkivitööstuse juhatuse liige ja tehniline direktor a-st 1939,
Rotary klubi liige,
Johannesburgi Eesti Seltsi esimees,
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas liige,
EÜS-i liige.
A. Linari-Linholm suri 25. oktoobril 1983. a. Torontos.
Geodeesia dotsent Herbert Muischneek 100
Herbert Muischneek sündis 10. juunil 1903. aastal Vjatka linnas
Eestist väljarännanud elektriinseneri peres.
Haridustee
| 1920 |
lõpetas Stavropoli gümnaasiumi |
| 1928 |
lõpetas Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna |
Teenistuskäik
| 1930 - 31 |
teenis Eesti Kaitseväes Tallinna Lennukooli fotolaboris |
| 1931 - 34 |
töötas Tartu Ülikooli Tähetornis abiassistendina |
| 1934 - 36 |
töötas Tartu Ülikooli matemaatika instituudis ja geodeesiakabinetis
assistendi ja vanemassistendina
|
| 1936 - 52 |
töötas Tallinna Tehnikaülikoolis geodeesia laboris ja kateedris vanem-
assistendi, labori juhataja ja dotsendina, õpetades geodeesiat, foto-
graafiat ja fotogrammeetriat
|
| 1952 - 66 |
töötas Eesti Põllumajanduse Akadeemias maakorralduse ja hüdromeliorat-
siooni teaduskonna dekaanina, geodeesia ja matemaatika kateedri juhataja
ning dotsendina
|
|
Teaduskraad ja -kutse
| 1930 matemaatika magister |
| 1946 füüsika-matemaatikakandidaat |
| 1947 dotsent |
Herbert Muischneek
oli Akadeemilise Matemaatika Seltsi asutajaliige ja sekretär 1926-1936,
Loodusuurijate Seltsi liige,
TTÜ fotoklubi asutajaliige ning esimees.
Herbert Muischneek’i harrastuseks olid fotograafia ja male.
Ta tegi värvifotosid juba 1940-ndatel aastatel, segades seejuures ise kõik vajaminevad kemikaalid. Ta huvitus ka stereofotode tegemisest. Nende vaatamisest tunnevad rõõmu tema pere ja tuttavate järeltulijad.
Herbert Muischneek abiellus 1936. a. Veera Spuuliga.
Abikaasa õpetas vene keelt TTÜ-s ja EPAS-s.
Peres kasvas üles kaks tütart – Ija Muischneek ja Nata-Ly Sakkos (tuntud pianist).
Vanaisa elukutse edasiviijaks on tütre Ija poeg Jevgeni Muischneek.
Herbert Muischneek suri 16. oktoobril 1966. a. Tartus.
|
