TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
RAAMATUKOGU LOGO/REKLAAMIKOHT
TTÜ Raamatukogu uus ametlik veebileht asub aadressil http://www.ttu.ee/raamatukogu/
Vanal veebilehel enam infot ei uuendata

ROMAN OTT ja HEINRICH VILBOK



Roman Ott sündis 27. mail 1917. a. Tallinnas.

Haridustee

1936 lõpetas Tartu Poeglaste Gümnaasiumi
1936 - 1947 õppis Tallinna Tehnikaülikooli keemia-mäeteaduskonnas, mille lõpetas keemiainseneri diplomiga
1941 - 1945 võttis osa Suurest Isamaasõjast

TEENISTUSKÄIK TTÜ (TPI) anorgaanilise ja analüütilise keemia kateedris

1945 - 1961 assistent
1961 - 1962 vanemõpetaja
1962 - 1982 dotsent
1982 - 1992TPI teadusliku uurimise sektori juures oleva keemilis-tehnoloogiliste uuringute osakonna töötaja; keskkonnaanalüüsi uurimisgrupi vaneminsener

1957. a. kaitses tehnikakandidaadi kraadi teemal "Silikaltsiidi korrosiooni uurimine"

Roman Ott suri 30. juunil 1995. aastal.


Teadustegevus

R. Otti esimeseks töökohaks oli abijõu koht Riiklikus Katsekojas, esimeseks tööks tsemendi analüüs.

1947. a. kaitses R. Ott keemiainseneri diplomit teemal "Kaltsiumglükonaadi tehas". Diplomitöö oli uurimuslikku laadi ja selle tulemused avaldati koos juhendaja O. Kirretiga artiklina kogumikus "Teaduslik-tehniline kogumik. Väljaanne 9" 1948. aastal.

Edasiseks teadusliku huvi objektiks kujunes ehitusmaterjalide korrosioon. 1957. a. sai R. Ott tehnikakandidaadi kraadi uurimistöö "Silikaltsiidi korrosiooni uurimine" eest, milles käsitleti silikaltsiidist valmistatud kanalisatsioonitorude korrosiooni agressiivses veekeskkonnas.

Järgnes ajajärk keemia aluste õpetamise metoodiliste probleemidega - "Kvalitatiivse poolmikroanalüüsi praktikumi juhend", "Mahtanalüüs", mille eredamaks väljundiks oli koos A. Piksarve ja E. Taltsiga kirjutatud "Keemia ülesannete kogu". Selles, meie keemiaõpikute raudvarasse kuuluvas raamatus on üle 1000 üldise, analüütilise ja füüsikalise keemia ülesande koos vastuste ja lahendusnäidetega.

Aastatel 1972-1974 avaldas ta koos kaasautorite P. Luiga, R. Liivi, A. Siirde ja K. Helbiga rea töid fluoriididest õhus, männiokastes ja vääveldioksiidist õhus. Samal perioodil sai alguse ka Roman Otti tähtsamate tõöde hulka kuuluv ja ligi veerandsada aastat kestev tegevus elavhõbeda määramisel looduskeskkonnas. Kirgliku kalamehena huvitus R. Ott raskemetallide, eriti elavhõbeda sisaldusest kalades.

1976. aastal võttis R. Ott osa Nõukogude Liidu ja Rootsi ühistest merevee saastumise uuringutest. Põhiliseks töömeetodiks sai aatomabsorptsioonanalüüs. Seadme elavhõbeda aatomabsorptsiooniks konstrueeris ja ehitas R. Ott ise.

R. Ott määras elavhõbeda sisaldust Eesti elustikus - kalades, lindudes, taimedes ja ka inimeses.

                                                         INSENERIKULTUUR EESTIS. 3
                                                         H. Hödrejärv. Heinrich Vilboki ja Roman Otti teaduslik ja pedagoogiline tegevus, lk. 43-49.



Heinrich Vilbok sündis 18. märtsil 1917 Järvamaal Väätsa vallas.

Haridustee

1935 lõpetas Paide Ühisgümnaasiumi
1935 astus Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna keemia osakonda
1936 jätkas õpinguid Tallinna Tehnikaülikooli keemia-mäeteaduskonnas
1944 lõpetas Tallinna Tehnikaülikooli keemiainseneri diplomiga

TEENISTUSKÄIK TTÜ (TPI) anorgaanilise ja analüütilise keemia kateedris

1942 - 1948assistent
1948 - 1954vanemõpetaja
1954 - 1984dotsent
1961 - 1971kateedri juhataja
19841 - 1991vanemteadur

1954. a. kaitses tehnikakandidaadi kraadi teemal "Põlevkiviõli fenoolide ja raskeõli kasutamisvõimaluste uurimine ioonvahetaja-kationiidi sünteesiks"

Heinrich Vilbok suri 12. juulil 1991. a. Tallinnas.


Teadustegevus

Heinrich Vilboki teadustegevus sai alguse E. Jaaksoni poolt juhendatud ja 6. mail 1944. a. kaitstud diplomitööst "Eesti klaasiliivade uurimusi". Nõukogude korra kehtestamisega tühistati sõjaaegsed diplomid ning tal tuli O. Kirreti juhendamisel kaitsta uus diplomitöö, mis käsitles glaukoniidi ioonivahetuslikke omadusi, lähtudes selle keemilisest ja termilisest käsitlusest. Töö tulemused avaldati 1946. a. kogumikus "Tehnika. Kogumik 1" ja 1949. a. trükisena "Eesti glaukoniit veepehmendajana" ning pärjati 1949. a. Nõukogude Eesti preemiaga.

29. juunil 1954 kaitses Heinrich Vilbok Tallinna Polütehnilises Instituudis tehnikakandidaadi väitekirja teemal "Põlevkiviõli fenoolide ja raskeõli kasutamisvõimaluste uurimine ioonvahetajakationiidi sünteesiks".

Heinrich Vilboki hilisem teaduslik huvi oli suunatud terase kõrgetemperatuurilise kor-rosiooni probleemidele. Viimaste aastate teaduslik tegevus oli seotud fosfaatide keemiaga. Koos mineraalväetiste uurimisrühmaga avaldas H. Vilbok aastatel 1986-1993 13 artiklit, millest enamik ilmus välismaal. Tööd polüfosfaatide termilisel käitlusel toimuvatest keemilistest reaktsioonidest moodustasid selle perioodi töödest olulisema osa.

Teadustegevusele lisaks oli H. Vilboki peamiseks panuseks analüütilise keemia õpetamine. Kogu elu jäi ta ustavaks anorgaanilise ja analüütilise keemia kateedrile. Tema eestvedamisel koostati mitmed analüütilise ja anorgaanilise keemia õppevahendid - "Mahtanalüüs" (1977),"Kvalitatiivse poolmikroanalüüsi praktikumi juhend" (1982).

Heinrich Vilbok andis oma panuse ka eestikeelse keemilise terminoloogia väljatöötamisse ja keemiaalaste artiklite koostamisse ENE jaoks.

                                                         INSENERIKULTUUR EESTIS. 3
                                                         H. Hödrejärv. Heinrich Vilboki ja Roman Otti teaduslik ja pedagoogiline tegevus, lk. 43-49.


esileht

näitused

   
PÄISTETA  
[ESILEHT]-[LIHTOTSING]-[ÜLDINFO]-[STRUKTUUR]-[TEENINDUS]-[KASUTAJAKOOLITUS]-[LINKE]-[ANDMEBAASID]-[RAAMATUD]
[PERIOODIKA]-[TTÜ PUBLIKATSIOONID]-[TTÜR VÄLJAANDED]-[NÄITUSED]-[UUDISED]